Kunstiteraapias saavad kokku kolm osapoolt: Klient, kliendi loodud kunstitöö ja terapeut. Terapeudi esmaseks ülesandeks on terapeutilise suhte loomine: kuulata, mõista ja toetada klienti ning luua kliendile turvaline keskkond enese kuulamiseks, nägemiseks ja kohtumiseks iseendaga. Loovus saab avalduda hirmudest ja sooritussurvest vabas õhustikus, nautides protsessi ning olles uudishimulik uute kogemuste ja mõistmiste suhtes. Varasem kunstiga tegelemise kogemus pole kunstiteraapias osalemise eeldusena oluline ja vahel võivad eelnevalt õpitud reeglid isegi vaba väljendust pärssivaks teguriks osutuda. Kunstitöö on oluline teraapiasuhte osaline, olles suhtluse vahendaja, kujutades neid tundeid ja kogemusi sümbolitena, mille sõnadesse panemiseks pole klient veel valmis. Vahel piisabki millegi olulise äratundmiseks ja seoste nägemiseks sellest sümboolsest kujutamisest. Sagedamini tegeldakse siiski konkreetsetele teemadel lahenduste otsimisega seotud kunstitööde loomisega. Sel juhul toimub kunstitöö valmimisele järgnevas vestluses, loomingulises protsessis kogetu kirjeldamisele lisaks, kliendipoolse tõlgenduse andmine seekordsele eneseväljendusele algselt seatud teemal. Kunstitöös kogetut saab üle kanda igapäevaellu, seal ettetulevate olukordadega paremaks toimetulekuks. Kasutatavad kunstimaterjalid jagunevad kahte suurde gruppi: struktureeritud materjalid ehk kuivad materjalid (n: pliiatsid, vildikad, markerid, õlipastellid, kollaaž) ja struktureerimata materjalid ehk märjad materjalid (n: vesivärvid, akrüülvärvid, guašid, kriitpastellid, süsi, pehme savi). Struktureeritud materjalide kasutus aitab ärevust vähendada ja rahuneda ning seetõttu sobivad need teraapiatööks üliemotsionaalsete, hüperaktiivsete ja ebastabiilsete klientidega. Struktureerimata materjalid toetavad nende inimeste eneseväljendust, kes siiani on oma vajadusi tahaplaanile jätnud või pole neid isegi teadvustanud. Näiteks väärkoheldud kliendid, liialt arglikud, depressioonis või elurõõmu kaotanud kliendid võivad nende mänguliste materjalide vahendusel saada kontakti endaga ning „saada tagas oma hääle“. Kunstiteraapia seansid võivad olla individuaalsed või hõlmata väiksemat gruppi. Samuti saab kunstiteraapiat läbi viia avatud stuudio formaadis, kus pole kindlat teemat vaid iga kohaletulnu tegeleb endas parasjagu aktuaalsete protsessidega ja kunstiterapeut loob ning hoiab selleks sobivat turvalist terapeutilist ruumi.
Loovteraapia näide
Kliendiga, kellel on raskusi enese tegelike vajaduste kommunikeerimisega ja piiride kehtestamisega töökeskkonnas, võib terapeut teha suurel paberil ühistöö. Mõlemad teevad samale paberile kujundeid ja mingil hetkel jääb paberil juba üsna vähe vaba ruumi. Kas selles olukorras, kogedes et teine osapool hakkab juba tema „ruumi“ oma kujundeid tegema, suudab klient välja tulla tavapärasest olukorraga leppimise mustrist ja anda teada oma tunnetest või on ta lausa valmis astuma kunstitööl sammu teise „ruumi“? Selle kunstiterapeutilise harjutuse puhul on kliendil iga hetk, mil iganes ta tunneb, et seda harjutust praegu jätkata on tema jaoks liiga palju, õigus protsess peatada. Harjutusele järgneb kogetu jagamine ja arutelu terapeudiga.”